PÖÖRDUMINE
Lugupeetud Riigikogu kultuurikomisjon
Eesti Koorijuhtide Liit pöördub Teie poole, et pöörata tähelepanu Eesti koorilaulutraditsiooni jätkusuutlikkuse kitsaskohtadele. Koorilaulutraditsioon on olnud läbi aja eesti kultuuri edasikandjaks ning kindlustanud meie rahvuslikku identiteeti. Tänapäeval tuntakse Eestit maailmas kui kõrge koorilaulukultuuriga riiki. Samuti kuulub meie laulupidude traditsioon UNESCO inimkonna suulise ja vaimse pärandi meistriteoste hulka, mis annab tunnustust sellest, et tegemist on valdkonnaga, mille kestma jäämise eest peame hoolt kandma.
Koorilaulutraditsiooni eestvedajateks on koorijuhid, keda on Eestis hinnanguliselt 866 inimest (allikas: Laulupeo register). Nende juhtimise all laulab Eestis üle 40 000 harrastaja. Koorijuhi olemasolust ja suutlikkusest sõltub koorilaulutraditsiooni kestmine ja järjepidev areng. Selleks, et saaksime olla kindlad laulupeotraditsiooni säilimises, peame kindlustama koorijuhi ameti väärtustamise.
Koorijuhtide olukorra kaardistamiseks korraldas Koorijuhtide Liit 2016. aasta kevadel koorijuhtide küsitluse, millele vastas 353 koorijuhti.
Nagu küsitlus näitas, on koorijuhi ametis palju majanduslikku ebakindlust. Tööd tehakse tihti õhinapõhiselt, saamata selle eest õiglast tasu ja sotsiaalmajanduslikke garantiisid. Nagu küsitlustulemused näitavad, on peamisteks motivaatoriteks koorijuhina tegutsemisel muusikaarmastus ja võimalus teistele midagi edasi anda. Töötasu motiveerib mingil määral koorijuhina töötama vaid veidi alla poolt koorijuhtidest, põhiliseks motivaatoriks on töötasu vaid mõne küsitletud koorijuhi jaoks (vt joonis 1). On palju näiteid sellest, et koorijuhid töötavad olude sunnil muus valdkonnas ja mitte oma erialal, milleks neid tegelikult riiklikult koolitatud on. Küsitlusandmete põhjal on koorijuhtimine põhitegevuseks vaid 5% koorijuhtidele, ligi 4/5 jaoks on seda muusikaga seotud muu töö ja 13% jaoks muusikaga mitteseotud töö (joonis 2). Koorijuhi amet ei ole ka selline, mida saab ilma erialase hariduseta teha, muusikalane eriharidus on olemas praktiliselt kõigil küsitletud koorijuhtidel (joonis 3). Seega, kui soovime koorilaulutraditsiooni säilitada, on koorijuhtide koolitamine elementaarne. Ja kui me koorijuhte koolitame, peame ühiskonnana hoolitsema selle eest, et koorijuhil on võimalus meie ühiskonnas võrdsetel ja õiglastel alustel toime tulla. Koorijuhi töö tasustamine ei ole ühiskonnas selgelt mõistetavalt väärtustatud. Koorijuhi amet on tõsine amet, mitte harrastustöö. Paraku on nii, et pärast koorijuhi eriala lõpetamist kaob koorijuhi amet ametinimetusena tööturult ära.
Suures plaanis võib koorid jaotada kolme gruppi – koolikoorid, KOV asutuse või ettevõtete/asutuste all tegutsevad koorid ning nn isetegevuskollektiivid, kelle tegevus on reguleeritud mittetulundusühingu vormis.
Isetegevuskoorid koosnevad harrastajatest, kes reeglina on loonud MTÜ ning korraldava on tegevust ise. Koori tuludeks on reeglina kõige suuremas osas liikmemaks. Lisaks sellele on laulupeoprotsessis osalevatele kooridele võimaldatud aastaseks tegevustoetuseks ca 300 €, mis ei ole ette nähtud palga maksmiseks. Mõned omavalitsused toetavad ka koore soodsamate prooviruumitingimustega ja/või rahaliselt. Samas on omavalitsuste toetus väga ebaühtlane, mistõttu ei kindlusta see meede koorilauluharrastuse jätkusuutlikust üle Eesti.
Traditsiooniliste harrastuskooride kulutuste hulka kuulub juhendajate (koorijuht, klaverisaatja, hääleseadja) töötasu, ruumirent kooriproovi läbiviimiseks, kontsertide korraldamine, riietus. Seega, pingelise eelarve juures joonistubki välja probleem – kuidas tasustada koorijuhti. Kuna koorijuhi tööandja ongi koor ise (ehk MTÜ) ning põhiline sissetulekuallikas on liikmemaks, on koorijuhile tasu maksmine alati problemaatiline. Seetõttu, et maksta mingisugustki arvestatavat tasu, tehakse seda tihti ümbrikupalgana, s.t. mitteametlikult ja riigimakse vältides. Nagu küsitlusandmed näitavad, töötab ca 1/6 selliste kooride dirigentidest üleüldse tasuta, tasustavatest koorijuhtidest poolele makstakse kas otse või toimub maksmine kulutšekkide hüvitamise kaudu. Sellest lähtuvalt puuduvad rohkem kui pooltel selliste kooride juhtidest koorijuhtimisel tehtava töö eest ravi-, pensionikindlustus, töötuskindlustus, -hüvitis, emapalk, pangalaenu võimalus jm. Samuti ei saa üle 50% koorijuhtidest oma töö eest puhkusetasu, isemajandavate (MTÜ) kooride korral on puhkusetasu saajaid vaid veidi üle 10%. Küsitletud koorijuhtide keskmine netosissetulek on 5 eurot tunni kohta, mediaansissetulek 4 eurot. Kindlasti ei ole ümbrikupalga maksmine õige lahendus, kuid reaalsus on see, et niigi minimaalsete tulude juures pole õiglase ja ametliku palga maksmine enamikele kooridele jõukohane.
Kuna koorijuhi väärtustamisest sõltub ka koorilaulutraditsiooni tulevik, siis ei saa selle ülesande jätkamist (koorijuhi materiaalset kindlustamist) ainult koorilauljatelt nõuda. Vaja on ühiskonna tuge laiemalt. Milliseid lahendusi täpselt võiks koorijuhtide materiaalse kindlustatuse parandamiseks ette võtta, tuleks veel kindlasti analüüsida. On selleks siis võimalik osaline riigitoetus koorijuhi palgale, maksuerisus ja/või mõni muu eesmärgile viiv instrument.
Laulupeotraditsiooni säilimise kohalt on oluline meenutada Heino Kaljuste öeldut, et kuni laulab eesti kool, kestab ka laulupidu. Paraku ei ole koorilaul meie üldhariduskoolide riikliku õppekava osa. Koolides toimuv koorilauluõpe on valdavalt õppekavaväline huviringitegevus ning selle olemasolu ja töökorraldus sõltub igast koolist ja selle direktorist eraldi. Kooli enda otsustatavasse valikõppeainete nimistusse koorilaulutund reeglina ei mahu. Kui koolis toimub koorilaulu tund huviringitunnina, siis ka koorijuht on reeglina tööl ringijuhina. Küsitlusandmete põhiselt töötab koolikooride juures ringijuhina üle 60% koolikooride juhtidest. See aga tähendab, et koorijuhi tasustamine ei toimu õpetajaga samaväärsetel tingimustel, kuna talle ei kehti õpetajapalga alammäär. Leiame, et see ei ole õiglane, kuna koorijuhi töö oma olemuselt on pedagoogiline töö ning koorijuhi kvalifikatsioon on samaväärne õpetaja kutseoskusega.
Eesti Koorijuhtide Liit seisab üheltpoolt Eesti koorijuhtide huvide eest ning teiselt poolt kindlustab, et koorijuhtide kvalifikatsioon oleks ühtse standardisüsteemiga reguleeritud. Oleme loonud rahvusvaheliselt tunnustatud kutsestandardi regulatsiooni, mille alusel saame kindlustada koorijuhi tasemele nõutava kompetentsi. Kutsestandardisüsteem motiveerib koorijuhti eneseharimisel, kuid täna puudub sellel süsteemil toimiv tasustamise süsteem, mis peaks olema ka sobivaks aluseks koorijuhtide töö tasustamisel. Soovime, et koorijuhile töötasu maksmine oleks reglementeeritud ning eelduslikult ka rakendatav läbi riikliku rahastamissüsteemi. Eesti Koorijuhtide Liit on omalt poolt välja töötanud dokumendi „Koorijuhtide palgakorralduslikud alused“, mis peaks olema tööandjale aluseks koorijuhile palga määramisel.
Uuringust tuli välja, et noorte koorijuhtide pealekasv on väga väike – praktiliselt pool küsitletud koorijuhtidest on vanemad kui 50 aastat (joonis 4). See annab selge signaali koorijuhi ameti majanduslikust ebakindlusest ja ühiskonnana kohustuse olukorra parandamiseks töötama.
Täname Riigikogu kultuurikomisjoni koorijuhtide olukorraga tutvumast. Ootame komisjonilt mõistmist ja toetust probleemile lahendus leida. Loodetavasti võtab komisjon initsiatiivi, et tegutseda eesmärgi suunas, mis muudaks koorijuhi ametil töötava inimese sotsiaalmajandusliku olukorra vastavaks Eesti tööturu normidega. Lahenduse osas näeme edasi tegutsemas ka koostöös ministeeriumitega, keda teema otseselt puudutab. Eesti Koorijuhtide Liidule on oluline leida Riigikogu kultuurikomisjonilt toetus. Hea meelega olema valmis komisjoni liikmetega ka kohtuma, et probleemi vahetumalt selgitada.
Lugupidamisega
Hirvo Surva
Eesti Koorijuhtide Liit
juhatuse esimees