Meie ei taha olla vaikiv lehekülg aegade raamatus!

Head kolleegid – kutsun kõiki koorijuhte üles meiega ühinema ja meie sõnade ja tegude eest seisma!

Läheneva juubelilaulupeo eel, olles taaskord tihedas peo proovide perioodis, peame tõdema, et meie eriala pole ühiskonnas piisavalt selgelt väärtustatud ega tunnustatud. Meil on aeg oma read koondada ja oma eriala ja töö eest seista. Seda ei saa teha EKL üksi, ilma teie toetuseta. EKL saab ja tahab eeskuju ja initsiatiivi näidata. Hoolimata viimaste laulupidude õnnestumistest ja kõrgest kunstilisest tasemest, on meie ühiskonnal ja ka suurel osal harrastajatel püsinud arusaam, et dirigent töötab muredeta suure rõõmuga ja uus pidu tuleb jälle, ikka säravam kui eelmine. „LAULUPEOL on ju kõik nii ilus!“ on mulle palju kordi öeldud.

Meil toimub rohkelt kontserte kontserdisaalides ja kirikutes, koolides laulavad lapsed aktustel ja kooli üritustel. See näib loomulik ja tavapärane muusikaelu Eestis.

Ometi peame välja ütlema, et kahjuks need 800 koorijuhti ei oma enamasti ametlikku töölepingut koorijuhi töö tegemiseks ja väga paljude töö on alatasustatud.

Koorijuhid on end pühendanud muusikale, püüdnud muude töödega ennast ja oma peret ülal pidada ning selle juures mitte „häält tõsta“. Koorijuhi töö pole harrastustegevus nagu seda on laulja osalemine koori tegevuses. See kõik on viimase paarikümne aasta jooksul jätnud oma jälje meie järelkasvule. Koorijuhi eriala, mis on teinud selle aja jooksul läbi ka üsna suured muutused nii kvaliteedinõuetes kui ka ootustes dirigendi kompetentsile, ei ole täna enam populaarne: üha vähem tullakse seda eriala õppima. Noored armastavad küll muusikat, kuid õige pea nad mõistavad, et dirigendi ametiga ei ole võimalik ära elada.

Oleme kindlad, et kui suudame oma harrastuslauljatele, KOVi ametnikele ja töötajatele selgitada, et dirigendi amet on töökoht ning dirigent on oma ala professionaal, mitte harrastaja, ning et ta on selleks õppinud erinevates koolides muusikat ligi 10 aastat, siis peab midagi muutuma.

Me kõik tahame, et meie maakondlik kultuuriruum oleks väärtusi kandev, muusikaelu intensiivne ja loominguline, et meie lastel ja täiskasvanud lauljatel oleks haritud pedagoogid ja koorijuhid, kes ei põleks paari aastaga läbi ning jaksaks oma teadmisi ja muusikalisi emotsioone kõigiga jagada.

Palume ka Eesti riigil läbi ministeeriumide meie liikumisele õlg alla panna. Toetades suure laulu- ja tantsupeo korraldamist ja kooride tööd, tahame, et märgataks ja väärtustataks ka neid inimesi, kes seda suurt tööd igapäevaselt ja pühendunult kõigis Eestimaa paikades teevad.

Dirigent töötab rõõmu ja entusiasmiga, kuid mitte ainult rõõmust ja entusiasmist!

Kohtumiseni!

Heli Jürgenson