Persoonilugu märtsikuu uudiskirjast, Liitu uudiskirjaga SIIN.

 

Märtsikuu uudiskirjas tegime juttu Võrumaa koorijuht-muusikaõpetaja Silja Otsariga.

 

 

 

Persoonilugu - Silja Otsar

"Mind käivitab muusika. Mulle meeldib, hullult meeldib prooviprotsess kogu täiega: erinevate kavade koostamine, töö partiidega, nendes värvide otsimine ja muusika kujundamine. Olulisteks motivaatoriteks on ka lauljad, kes usaldavad oma vaba aja minu kätesse ning nende südamlikkus pärast pingutust nõudvat proovi või huvitavat kontsertprojekti. Olen väga tänulik oma kooride lauljatele."

 

 

Milline oli Teie tee koorijuhtimiseni ning kes on olnud Teie eeskujud, mõjutajad?

Kui meditsiiniklassis õppinud noorele sai selgeks, et süda verd ja muud sellist ei kannata, tuli valida hobide hulgast ja klaveriõpetaja soovitusel valisin muusikaõpetaja õpingud konservatooriumis, sest nii sai töötada koolis, aga ka kooridega. Peangi end ikka eelkõige muusikaõpetajaks, kevadel lõpeb 34. aasta koolis. 
Alustasin koolis lastekoori ja segakooriga, aga et ühegi Võrumaa koori juurde tööd ei pakutud, siis kutsusin kokku segakoori Hilaro, kel täitub sel kevadel 33 aastat. Võru Gümnaasiumis ja Parksepa Keskkoolis juhatan ühist segakoori, Parksepas ka väikest naiskoori. Hetkel on koorijuhi koormus pigem väike, eelmist üldlaulupidu kaheksa kooriga ette valmistada oli aga pisut palju. 
Minu mõjutajaks on olnud erialaõpetaja Ants Sööt ja viieaastane laulmiskogemus tema käe all Tallinna Haridustööliste naiskooris (hiljem õpetajate naiskoor) koos konkurssidega Debrecenis, Arezzos, Tolosas, Tours’is, Llangollenis. Hiljem olen palju õppinud koostööst mentor Heli Jürgensoniga, kes on siiani Hilaro lemmikdirigent – alati asjalik, täpne ja humoorikas.

 

Me räägime viimastel aastatel palju järelkasvust ja sellest, kui vajalik on, et meie noored peale õpinguid kas või mingil määral tagasi oma kodukohta pöörduksid. Mis oli Teile motivaatoriks peale konservatooriumi lõpetamist Võrumaale naasmiseks ning mis võiks olla motivaator täna noortele koorijuhtidele?

Kodukohta tagasi toob ikka ainult üks asi – soov ja tahe tagasi tulla. Muu ei aita, isegi raha mitte. Korraks „külalisteks“ saab ju käia, aga oluliseks saab side kohaliku kogukonnaga. Väikses kohas on palju võimalusi, aga tegijaid vähem. See võiks ka noori motiveerida. 
Olen kindel, et kuskil mujal ei oleks ma saanud selliseid projekte, kontsertkavu, laulupidusid ja niipalju erinevat muusikat teha; ma pole oma tagasitulekut kunagi pidanud kahetsema.
Hilaros on minu kõrval noor Kaari Kattai, kes tuli pärast muusikaakadeemiat Võrumaale tagasi ja on ennast sidunud juba mitmete Võrumaa kooridega.

 

Kas Teie meelest on koorijuhi amet ajas muutunud?

Ei ole. Amet on sama, aga võimalusi on tunduvalt rohkem nii repertuaari, enesetäiendamise kui tegevuste poolest. Koorijuhile on kindlasti vajalik ka koolis noortega töötamine, saab laiema pildi.

 

Kuhu suunas on täna Võrumaa koorimuusika ja -kultuur liikumas ning kas Teie arust on mingid olulised sammud, mida kogu Lõuna-Eesti peaks astuma, et koorimuusika oleks elujõulisem ja dirigente tekiks rohkem?

Lõuna-Eestis koorimuusika on elujõuline, aga vajab toetust ja togimist 😉
Võrumaal ja eriti Võru linnas läks hästi 90ndatel, meie tegutsevad koorid jäid keerulistel aegadel valdavalt alles (Kandles tegutseb kaks naiskoori, kaks segakoori, meeskoor). Ühised koorimuusikaõhtud ja muud projektid liidavad. Ma ei saa kurta ka lauljate vähesuse üle - seni, kuni Lõuna-Eestis on hea elada, tuleb siia noori peresid, kes tänu varasemale koorilaulukogemusele ka laulda tahavad. 
See on regionaalpoliitika küsimus – kas on koolid ja neis koorid. Kogu meie laulupeokultuur algab koolist ja see peab toimima ka Eesti maakohtades. Aga pisikestes maakoolides kooritäit lauljaid kokku ju ei saa ning alles gümnaasiumi segakooris mitmehäälsusega alustada on keeruline. 
Näen ohtu, et laulupeod muutuvad vaid Harjumaa projektkooride mängumaaks ja pidevalt vallasündmustel esinevatele maakooridele käib repertuaar üle jõu. Väikestele kooridele jõukohase repertuaari leidmine võiks olla lihtsam. 
Kuidas edasi? Tuleb toetada neid koore ja dirigente, kes on veel Eestimaale jäänud, kunstlikud reorganiseerimised ei pruugi töötada. 
Kust dirigente saab? Dirigente on siinkandis küll, sisemist motivatsiooni napib. Miks mitmed minu vilistlastest muusikaõpetajad ei tööta koolis või kooridega, on eraldi uurimist vajav teema… Jah, sageli peab alustama algusest ja võibolla napib oskusi harrastajatega töötamiseks.

 

Kust Teie motivatsiooni ja inspiratsiooni ammutate?

Mind käivitab muusika. Mulle meeldib, hullult meeldib prooviprotsess kogu täiega: erinevate kavade koostamine, töö partiidega, nendes värvide otsimine ja muusika kujundamine. Selles mõttes on laulupeoaastad igavamad – laulud ja tõlgendamine ette teada. 
Olulisteks motivaatoriteks on ka lauljad, kes usaldavad oma vaba aja minu kätesse (Hilaro lausa pühapäeva õhtuti), ning nende südamlikkus pärast pingutust nõudvat proovi või huvitavat kontsertprojekti. Olen väga tänulik oma kooride lauljatele, et meie ühised teed on nii palju rahuldust pakkunud.

 

Tihtipeale on dirigentide graafikud nii pingul, et enesetäiendamiseks ei leita aega või vajadust. Kui palju Te ennast ise ametialaselt praegu täiendate ning kas Te peate seda oluliseks ka aastaid töömaastikul tegevana olles?

Muidugi on pidev areng oluline! Osalen „Vigala“-laagrites, aegajalt Europa Cantat’i üritustel, kontserdid inspireerivad (just käis Võrus Head ööd, vend). Alati on õppida, igast kontserdist. Tundub, et mida aeg edasi, seda põhjalikum olen oma töös, katsetamine iga laulu või fraasiga võtab palju mõtlemis- ja proovimisaega. 
Olen tugevalt eesti keele (välted!) ja eesti heliloojate loomingu usku (kes seda siis veel peaks tegema), kuigi kooli valikainetes on sageli töös ka popmuusika.

 

Milliseid on Teie lähiaja olulisemad ettevõtmised koorimuusika maastikul?

Võru Gümnaasiumi segakooriga on selle hooaja põhiteemaks nooruse/noorte teemadel kirjutatud Eesti heliloojate laulud - Härma, Kreek, Aav, Tormis, Ritsing, Mattiisen, Tuul. Selle kavaga käisime just märtsi algul Roomas koorifestivalil ja koos lavastusega astume üles augustis Kambja Kooriakadeemia festivalil. 
Hilaro alustas valikkooride kava õppimisega, sügisel olid sõpruskontserdid Kambja ja Kanepi kooridega, jaanuaris Eesti Rahva Muuseumis Sisaski "Näärioratoorium" koos teiste Võru kooridega, veebruaris sai lavale lustakas lastelaulude kava (Võru linna moto - lastesõbralik linn). Tulemas on Võru kooride ühine kevadkontsert, võrukeelne laulupidu ja minietenduste muusikaline kujundamine Kubijal Paganlikul Pärimusööl augustis (Tartu 2024 suurprojekt). Kõik väga erinevad ja põnevad projektid!
Ja siis algab üldlaulupeo teekond. Noortega tõsine väljakutse, naiskooriga suur töö, Hilaroga ka juba mainitud valikkooride kava.

 

Lugu, mida esimeses tunnis dirigeerisite? 

Ausalt, ei mäleta. Aga esimesel kursusel oli kindlasti Läte „Malemäng“.

 

Tekst: Silja Otsar ja Eesti Koorijuhtide Liit