Eesti Koorijuhtide Liidu ja Eesti Rahvatantsu ja Rahvamuusika Seltsi poolt algatatud kampaania “Koorijuht on elukutse / Tantsujuht on elukutse” keskendus esimeses etapis omavalitsus- ja koolijuhtide informeerimisele. 

Kampaania eesmärk on tuua tähelepanu juhendajate igapäevatööle, elukutsete eripäradele ning vajalike tingimuste loomisele nende elukutsete hoidmiseks. 

Meiepoolsed teemapüstitused 

• juhendajate kõrge keskmine vanus
• muusikaõpetajate ja kollektiivijuhtide puudus
• noorte vähene huvi elukutsete vastu
• noorte ootus näha tööandja poolt töö iseloomule ja intensiivsusele väärilist tasustamist
• töötaja ja tööandja aktiivse suhtluse ning olukorra analüüsi vajadus
• tööandja poolne abi lisa inimeressursi pakkumise näol (koostöö soosimine huvijuhi, KOV kultuurispetsialistiga jne) - “et juhendaja ei jääks üksi”

Positiivsed näited: 

• üha aktiivsem suhtlus ja mõistmine juhendaja ja tööandja vahel (“minu tööandja mõistab eriala eripärasid ning väärtustab seda”)
• juhendajate tasude paranemine, kaasa aitab kindlasti palgatoetusmeede ning juhendaja elukutse eripärade teadvustamine
• palgatoetusmeetme üha aktiivsem kasutamine

Teiepoolne tagasiside 

• muusikaõpetajate kui spetsialistide puudusele ei ole leitud head lahendust, sest noorte juhendajate järelkasv ei ole piisav
• koolis on aina keerulisem kollektiividesse piisavalt lapsi leida (õpilaste arvu langus ja/või vähene huvi)
• laulu- ja tantsupeo liiga keeruline repertuaar ei soosi koorilaulu ja rahvatantsu valimist
• lastevanemate vähene huvi ja arusaam ei soosi õppeprotsessi
• kutse taotlemine on juhendajate jaoks liiga ajamahukas ning tihtipeale peetakse seda alandavaks
• laulu- ja tantsupeo palgatoetusmeetme taotlemise süsteem on keeruline ja ei sobitu tihti omavalitsus või/ja kooli haldussüsteemidega
• koolidele on antud riigi poolt eesmärk hoida rahvakultuuri, kuid pole antud teadmisi ja raha selle saavutamiseks
• laulu- ja tantsupeo liikumises osalemine on tööandjale suur lisakulu: riided, noodid, transport, lisaproovid, ruumid. 

Positiivsed näited: 

• mitmetes Eesti koolides ja omavalitsustes on näiteid särasilmsetest noortest juhendajatest, kes on otsustanud oma elu seada sisse just väikeses kohas
• rahastatakse noorte spetsialistide enesetäiendamist eesmärgiga tulla tagasi tööle kodukohta
• paljud kooli- ja omavalitsusjuhid osalevad ise kollektiivide töös ja on uhked enda juhendajate ning rühmade üle, uhkusega kõnnitakse koos laulu- ja tantsupeo rongkäigus ning seistakse õiglaste töötingimuste eest
• kool ja omavalitsus on leidnud võimaluse rahastada saatjaid laulu- ja tantsupeo protsessis peonädalal
• tekkinud dialoog kooli, omavalitsuse ja erialaliitude vahel on oluline valdkonna arendamisel ja hoidmisel

Teiepoolsed ettepanekud 

• ümberõppe programmide loomine täiendkoolituste näol
• noorte väljaõppe rahastamine eeldusel, et naastakse koostöölepingu järgselt kodukohta tööle
• noorteakadeemiate vajadus “meister-õpipoiss” meetodil (näide: sportlasest saab treener)
• laulu- ja tantsupeo repertuaar peaks olema kooskõlas reaalse olukorraga maastikul, et säiliks laste huvi ja motivatsioon laulu- ja tantsupeo repertuaari omandada ning ka pidude vahelisel ajal kollektiivis käia
• vajadus üle vaadata lasteaedade muusikahariduse süsteem ja kindlustada selle süsteemne jätkumine
• kohustuslik koorilaul ja rahvatants I kooliastmes
• üle vaadata laulu- ja tantsupeo protsessis tekkivad kulutused ning võimalusel nende vähendamine koolidele ja omavalitsustele (noodid, riided) 

Meiepoolsed ettepanekud 

• tööandja poolt regulaarse suhtluse algatamine juhendajatega - “kahepoolne suhtlus on edu allikas”
• koostöö tihendamine omavalitsuste, koolide ja erialaliitude* vahel
• arengu- ja tegevuskava koostamine, kus on selgelt välja toodud omavalitsuse rahvakultuuri areng ning tulevikuvisioon
• noorte tulevaste spetsialistide õppima saatmise võimaldamine kohustusega naasta kodukohta tööle
• juhendajate tasustamine kutsetasemest lähtuvalt
• tunniplaani koostamisel koori- ja rahvatantsutundidega arvestamine
• prooviruumide võimaldamine kohalikele kollektiividele rahvakultuuri hoidmise eesmärgil 

Praegu käsil / saavutatud 

eesmärgid

• erinevate täiendõppe programmide kokkupanemine ja osalemise võimaldamine Eesti erinevates piirkondades (Eesti Koorijuhtide Liidu noorteakadeemia, koori- ja tantsujuhtidele mõeldud mentorprogrammid)
• laulu- ja tantsupeo protsessis osalevate juhendajate palgatoetusmeetme nõuete ja sõnastuse täpsustamine (koostöös Eesti Rahvakultuuri Keskusega)
• riigi survestamine toetuse mahu suurendamiseks ning jätkusuutlikkuse tagamiseks
• kampaania “Koorijuht on elukutse / Tantsujuht on elukutse” maakondlikest kohtumistest tekkinud kokkuvõtte tutvustamine haridus- ja kultuuriministeeriumides
• kutse taotlemise kaasajastamine ja liikumine veebikeskkonda aastal 2026 (SA Kutsekoda)
• süsteemne tööportaal noorte spetsialistide leidmiseks
• valitsuse koalitsioonilepingusse sisse kirjutatud laulu- ja tantsupeo liikumise rahalise mahu suurendamine
• laulu- ja tantsupeo seaduse eelnõu ettevalmistamine valdkonna paremaks reguleerimiseks 

* Erialaliidud: 

Eesti Koorijuhtide Liit, Eesti Rahvatantsu ja Rahvamuusika Selts, Eesti Kooriühing, Eesti Naislaulu Selts, Eesti Meestelaulu Selts, Eesti Segakooride Liit, Eesti Kammerkooride Liit, Eesti Muusikaõpetajate Liit, Eesti Puhkpillimuusika Ühing