XXVIII laulu- ja XXI tantsupidu “Iseoma” toob esile murdekeeled ja kutsub kõiki suurele suguvõsa kokkutulekule

Laulupeo loojaid on inspireerinud meie rikkalik murdekeelne looming ning tantsupidu kutsub tantsijaid Eestimaa erinevatest nurkadest suurele suguvõsa kokkutulekule. Piltlikult öeldes toovad seekord tantsijad igaüks ise tantsupeo Tallinnasse kaasa. Rahvamuusikapeole on oodata kolme uut pilliliiki.

Suurpeo logomärgi graafiliste elementide inspiratsiooniks on metsast ja põllult pärit üldtuntud taimede detailid ning terviksümbol on konstrueeritud erinevate elementide ühendusena. Logomärgi modernistlik käsitlus on üldistav, soovides ühendada erinevasse kogukonda, vanuse- või sotsiaalsesse gruppi kuuluvaid meie inimesi.

XXVIII laulupeo kunstilise juhi Heli Jürgensoni sõnul on repertuaar üles ehitatud selliselt, et kõik murdepiirkonnad on esindatud. “Iga liigi repertuaarist leiab teoseid, mis seostuvad murrete, murdumise ja aja teemaga ning kindlasti ka mõni murdekeelne pala. Laulud räägivad laulmise jõust ja väest,” kirjeldas ta.

XXI tantsupeo pealavastaja Helena-Mariana Reimanni sõnul on sel korral suurimaks uudiseks uudne lähenemine rühmaliikide jaotusele. “Eesti on jagatud erinevateks piirkondadeks ja tantsijate peoks valmistumine toimub seekord piirkonna põhiselt. Seega tantsupeo liigid moodustuvad lisaks traditsioonilistele üle-eestilistele liikidele, piirkondade põhiselt. Igal piirkonnal on täita eriline roll ja karakter meie suguvõsa kokkutulekul,“ selgitas Reimann. Ta lisas, et ebatraditsiooniliselt moodustavad seekord ka Eestist kaugemal tegutsevad kollektiivid oma liigi – Üleilma – ning nende tantsurühmade registreerimine peole kestab veel kuni jaanuari lõpuni.

Rahvamuusikapeo üldjuht Helin Pihlap ütles, et rahvamuusikapeol on palju uut ja põnevat. “Peol esineb kaheksa pilliliiki, nende hulgas esimest korda oma liigina ka mandoliinid, karmoškad ja hiiu kandled. Esmakordselt on kavas ka ühine alguse- ja lõpunumber, mis ühendavad peolisi ning pakuvad ka publikule võimalust kaasa lüüa,“ lisas ta.

XXVIII laulu- ja XXI tantsupeo peakunstnik on Marko Kekišev, kes on loonud “Iseoma” kujunduskontseptsiooni. “Me kõik oleme erinevad, kuid koos moodustame erilise terviku – nii laulu- ja tantsupeol osalejate kui osasaajatena. Seda individuaalset ja samas ühendavat kokkuvõtvalt tekkis ka visuaalne kujund “ühendatud erinevuste õis”,” selgitas ta. Märgile on erinevates formaatides lisatud ka vabageomeetriaga taustapinnad, mis loovad peole omast emotsionaalset mitmekesisust ja samas määratud värvisüsteemiga võimaluse funktsionaalselt eristada laulu-, tantsu- ja rahvamuusikapeo spetsiifilisi vajadusi. Üldine värvimudel on suviselt positiivne.

Algab õppematerjalide tellimine

Kuni 10. veebruarini saavad kollektiivide juhid laulu- ja tantsupeo registri kaudu tellida 2025. aasta laulu- ja tantsupeo õppematerjale. Osad õppematerjalid on seekord saadaval ka digitaalselt. Tellimine toimub laulu- ja tantsupeo registris.

Algavad pidu tutvustavad Terepäevad

26. jaanuarist kuni 4. veebruarini toimuvad üle Eesti “Iseoma” Terepäevad, kus tutvustatakse järgmist üldlaulu- ja tantsupidu. Terepäevadele on oodatud eelkõige kollektiivijuhid, aga ka teised huvilised, kes tahaksid kuulda, millised on laulu-, tantsu- ja rahvamuusikapeo lähteideed, uudised ning milline saab olema teekond XXVIII laulu- ja XXI tantsupeoni.

R, 26. jaanuar    Rakvere kell 17:30, Rakvere Riigigümnaasiumis
P, 28. jaanuar    Haapsalu kell 10:30, Haapsalu Kultuurikeskuses
P, 28. jaanuar    Pärnu kell 16:00, Nooruse majas
E, 29. jaanuar    Nasva kell 16:00, Nasva rahvamajas (Saaremaal)
R, 2. veebruar    Võru kell 17:00, Võru Kannel, suur saalis
L, 3. veebruar    Tartu kell 11:00, H. Elleri muusikakool, Tubina saalis
L, 3. veebruar    Viljandi kell 17:00, Viljandi Gümnaasiumis
P, 4. veebruar    Tallinn kell 12:00, Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia suures saalis

Tekst: Laulu- ja Tantsupeosihtasutus

https://2025.laulupidu.ee/uudised/xxviii-laulu-ja-xxi-tantsupidu-iseoma-toob-esile-murdekeeled-ja-kutsub-koiki-suurele-suguvosa-kokkutulekule/