Koorijuhi tööandjale

KOORIJUHI TÖÖLEPINGUTEST

On mitmeid näiteid, kus koorijuht teeb tööd, kuid selleks ei ole kirjalikku lepingut sõlmitud. Iseenesest ei tähenda see seda, et lepingut poolte vahel ei ole – on ikka, kuid mitte kirjalikult fikseeritud. Seega, lepinguline suhe võib tekkida ka ilma kirjalikku lepingut sõlmimata. Siiski võib see raskendada kokkulepitud töötingimuste tõendamist (vaidlused töötasu, ülesannete jm tingimuste üle). Kui töötaja on asunud täitma tööülesandeid, kuid lepingut pole kirjalikult vormistatud, ei saa tööandja enam väita, et lepingut pole sõlmitud. Samuti tuleb suulise töösuhte kokkuleppe puhul järgida kõiki seadusest tulenevaid nõudeid (s.h ka töösuhte lõpetamise puhul järgida seadusest tulenevaid ülesütlemise reegleid).

 LEPINGU LIIK

Koorijuhtimise töö tegemiseks on levinud kolm lepinguliiki: töölepingu seadusele põhinev tööleping ning võlaõigusseadusele põhinevad käsundusleping ja töövõtuleping.

Milline lepinguliik nendest töö tegemiseks sõlmida, sõltub töö olemusest. Dirigendi töö sisust ja spetsiifikast loe SIIT

Käsunduslepinguga reguleeritakse konkreetse ülesande täitmist. See on üldiselt levinud lepinguliik, mida koorijiuhtidega sõlmitakse, kuna töö spetsiifikast tulenevalt on tegemistest suhteliselt autonoomse/juhtiva ametikohaga (lepitakse kokku teenuse osutamise aeg ja koht, kuid täpsemaid juhiseid töö tegemiseks koori esindajad ei anna).

Töövõtulepingu sõlmimine koorijuhiga on pigem väga erandlik, kuna selle lepingu eesmärk on konkreetse tulemuse saavutamine mingiks ajaks. Arvestades kooriproovide läbiviimise spetsiifikat (oluline on regulaarne protsess, mitte ainult tulemus), siis töövõtuleping reeglina ei ole asjakohane. See võib sobida näiteks konkreetse kontserdi juhatamiseks sõlmitavaks lepinguks.

Tööleping on lepinguliik, mis garanteerib koorijuhile kõige enam sotsiaalseid garantiisid, kuna tingimused tulenevad ka töölepingu seadusest (www.riigiteataja.ee/akt/112072014146). Töölepingu puhul  makstakse töötasu vähemalt korra kuus, tööks vajalikud vahendid hangib tööandja, kes samuti tasub erialase koolituse eest. Ette on nähtud hüvitis ületunnitöö eest (vähemalt tasulise vaba ajaga samas ulatuses või kokkuleppel rahas 1,5kordse töötasuga. Riigipühal tehtud töö eest tuleb tööandjal maksta kahekordset töötasu). Seadusest tuleneb kohustus anda puhkust ning saada puhkusetasu ja sellest tulenevad ka mitmed teised olulised põhimõtted.

 

Eesti Koorijuhtide Liit kutsub kõiki koorijuhtide tööandjaid üles sõlmima koorijuhtidega tähtajatud töölepingud!
Nii panustame koorijuhtide suuremasse sotsiaalsesse kindlustundesse ning tõstame koorijuhi ametikoha väärtust.

Üldhariduskoolis töötavad koorijuhid

Kooriproovi läbiviimise mahukat ettevalmistamist ning koorijuhi kõrget kvalifikatsiooni arvestades peab Eesti Koorijuhtide Liit väga oluliseks, et üldhariduskoolides oleks kooriproovide läbiviimine tasustatud vähemalt samas määras õppekava tundidega (ehk kehtiksid riiklikud miinimumnõuded). Seda ka sellisel juhul, kui kooritund ei ole sätestatud kooli õppekavas. Soovitame tungivalt, et kool ja õpetaja/koorijuht sätestaksid omavahel sellise kokkuleppe, kus kooritunni läbiviimise tasu oleks vähemalt samaväärselt tasustatud teiste õppekavas olevate tundide läbiviimise tasuga. Selline lisakokkulepe on võimalik kinnitada sõlmides kehtivale töölepingule lepingu lisa, mille näidis on leitav allpool.

Koorijuhtidega lepingute sõlmimisel tuleks võimaluse korral arvestada nõuetega („Koorijuhtide palgakorralduslikud alused“: https://koorijuht.ee/koorijuhi-kutse/koorijuhtide-palgakorralduslikud-alused/ ), mis on Eesti Koorijuhtide Liidu kui ametiliidu koostatud dokument.

 

NB! Üksnes kirjaliku lepingu pealkiri ja vahel isegi sisu ei määra kokkuleppe tegelikku õiguslikku tagajärge. Oluline on tegelik olukord. Näiteks, kui koorijuhil on töö tegemiseks sõlmitud käsundusleping, kuid tegelik töösuhe vastab töölepingu tingimustele, siis on tegemist siiski töölepinguga ning töötajal on õigus tööandjalt nõuda lepingu täitmist vastavalt töölepingule kehtivatele nõuetele.

Kui kirjalikult vormistatud leping ka puudub, on vastavalt töö sisule lepinguline suhe ikkagi olemas ning pooled on samuti kohustatud töölepingu seaduses sätestatud nõudeid järgima.

Lepingu tähtaeg

Kooritöö toimub tihti septembrist jaanipäevani ja suvel puhatakse. On väga levinud, et koorijuhiga sõlmitakse tähtajaline „teenuse osutamise“ leping või tähtajaline tööleping hooaja põhiselt. See tähendab, et iga hooaja algul sõlmitakse uus leping. Olukord, kus koorijuht saab tasu vaid hooaja kestel, ei ole aga õiglane. Kuna koori toimimine ei ole tähtajaline, siis ei tohiks seda olla ka koorijuhi leping. Tähtajatult tegutseva koori dirigendil olgu tähtajatu leping.

 

Eesti Koorijuhtide Liit on valmistanud lepingu näidised, mida koorid saavad kasutada koorijuhtidega lepingu sõlmimisel. Lisatud on kaks näidist:

Tööleping (SIIN)

Käsundusleping (SIIN)

Töölepingu lisa (lepingutingimuste muutmiseks (ka üldhariduskooli kooride tunni arvestamine võrdsetel alustel muude õppekavaliste muusikatundidega, mitte ringitunnina) (SIIN)

*Näidislepingu kadsutamine on enda vastutusel, võimalusel pea lepingu sõlmimisel nõu juriidilise asjatundjaga.